“ Ü K S P I L K . Ü K S I N I M K O N D. “

( „Ma olen, sest Meie oleme“ / ubuntu )

Fotonäitus ühtsusest, armastusest ja kaastundlikkusest, mis ületab piire. Erinevusest, mis ei lahuta, vaid ühendab. Palvest inimlikkuse eest.

3. mai - 31.mai — Zen Space stuudio, Kalaranna, Tallinnas.

Näituse lõpusündmus ja arutelu — 28. mai 2026, 18.00 - 20.00.

Fotonäitus on üleval Little Bridge Foundation heategevusliku organisatsiooni tegevuse jätkumise toetuseks. 2026. aasta aprilli keskpaiga seisuga vajavad nad veel 151 püsiannetajat, et oma lastekodu avatuna hoida. 

Näituse idee ja sõnum

Haruldased erksinised silmad balilasest tüdrukul kannavad juba iseenesest silla-metafoori: erinevus, mis ühendab, mitte ei lahuta. Lisades sellele iidse Lõuna-Aafrikast pärineva ubuntu * filosoofia, saab näitusest vaikne, ent sügavalt puudutav palve inimlikkuse eest. See pole pelgalt fotonäitus, vaid kohtumine – inimese ja inimese vahel. 

* Ubuntu on iidne Lõuna-Aafrika filosoofia, mis tähendab "ma olen, sest meie oleme" või "inimlikkust teiste suhtes", viidates inimeste omavahelisele seotusele ja kogukonna olulisusele. See sümboliseerib, et inimene on inimene läbi teiste inimeste, pidades oluliseks jagamist, austust ja empaatiat üksteise suhtes.

Fotonäituse tutvustus 

Helesinine värvus balilasest tüdruku silmades võib tunduda vastuoluna, erandina, veana mustris. Kuid inimkond ise ongi mustriteta muster – mitmekesine, habras ja samas lahutamatult seotud.

See näitus on peegeldus sellest, kuidas me inimestena üksteist näeme – ja sageli ei näe. Sellest, mis juhtub siis, kui oleme piisavalt kohal, et märgata, ning piisavalt avatud, et luua sügavaid ja tähendusrikkaid ühendusi ja sildu teistega meie ümber. Läbi südame, läbi armastuse, läbi kaastundlikkuse.

Ubuntu – „Ma olen, sest meie oleme“ – ei ole kõigest filosoofia, vaid elamise viis. See tuletab meelde, et ükski inimene ei eksisteeri elu terviklikkuses isoleeritult ja eraldiseisvalt. Meie rõõm, valu, identiteet ja tulevik sünnivad suhtes teistega.

Meie kohtumised läbi kogetud pilkude ei kuulu ainuüksi meile endile. Need kujundavad nii seda, kes me oleme läbi teiste, kui ka seda, kuidas mõjutame inimkonda enda ümber.

—————

See näitus on kui vaikne ruum, kus erinevus ei eralda ja armastus ei vaja sõnu.

Pilk, millega kohtud selle näituse fotoseerias, ei palu Sinult mõistmist ega analüüsimist. Selle ainuke palve on kutsuda Sind  k o h a l o l l u.

Sest kui peatud vaatajana pikemalt, võid ühel hetkel tajuda, et Sa ei näe enam „teist“. Sa näed midagi tuttavat. Sa näed iseennast, läbi teise silmade. Sa näed midagi inimlikku. Midagi, mis ühendab.

—————

See näitus räägib just sellest - kohalolust ja ühendusest.

Antud näitus ei ole muud kui vaikne kutse  –  märgata, näha, ja üksteist vastu võtta, koos kõikide meie erinevustega. Olla armastav, tähelepanelik ja  k o h a l. See on lugu üksteisega kohtumisest ning inimliku ühenduse ja ühtsuse potentsiaalist inimkonnana tervikuna.

Fotonäituse läbiv mantra ja keskne südamelöök

Meie identiteet sünnib suhtes teistega. Erinevus rikastab, mitte ei eralda, ning ühtsus ei tunne piire. 

“ Leian, et just ühendus, armastus ja kaastundlikkus on inimkonna suurimateks väärtusteks ja inimlikkuse ausaimateks mõõdupuudeks.

Inimestena oleme me kõik omamoodi erinevad ja haruldased, kuid soovin südamest, et inimlikkus ja armastus meie vahel võiksid püsida universaalsetena — et erinevus rikastaks ja ühtsus ei tunneks piire.“

See, mida Sa näituse käigus näed ja koged, elab edasi selles, kuidas Sa vaatad järgmist inimest enda teekonnal.

Näituse tausta- ja saamislugu

See fotonäitus sündis ühest ootamatust kohtumisest ja ajalisest kokkulangemisest minu 2023. aasta suve reisil Indoneesia saarestikus asuvale Bali saarele.

Kõigest mõned päevad enne näitusel eksponeeritavate fotode jäädvustamist külastasin Ubudis fotograafist kunstniku Marius Moraguès’i galeriid “Ôde à l'Indonésie”, mille üks esikteostest oli foto lummavate siniste silmadega Jaava saarelt pärinevast tüdrukust. See galeriikülastus koos võimalusega vestelda galerii omaniku endaga jättis minusse väga sügava inspireerituse, tänutunde ja imetluse. 

Paar päeva hiljem kohtasin täiesti juhuslikult ja ootamatult omaenda majutuskoha õuel punti kohalikest lastest, kellest ühega tabasin oma pilgu ühtäkki kohtumast - ning enda suureks imestuseks nägin enda ees seismas just samasuguste haruldaste erksiniste silmadega tüdrukut nagu olin vaid mõned päevad tagasi silmitsenud minus imetlust äratanud fotokunstniku galeriis. 

Fotod siin näitusel sündisidki sealsamas — loomulikus valguses, ilma kavatsuse, ettevalmistuse ja kontseptsioonita. Oli vaid kohtumine, äratundmine ning ühenduse hetk - kohalolu, milles Universum sai tuua minuni ootamatult ilusa kingituse. 

Need jäädvustused sündisid hetke tabamisest, usaldusest ja päris, inimliku, ühenduse loomisest, olenemata näilisest erinevusest ja keelebarjäärist. Pilgust, mis lubas olla nähtud ning vaatamisest, mis ei loonud eraldatust ega andnud hinnanguid.

Näituse heategevuslik missioon  

Kõiki näitusefotosid on võimalik heategevuslikul eesmärgil soetada.

Kogu näitusefotode müügi tulu läheb Little Bridge Foundation (LBF) heategevusliku organisatsiooni tegevuse jätkumise toetuseks. 2026. aasta aprilli keskpaiga seisuga vajavad nad veel 151 püsiannetajat, et oma lastekodu avatuna hoida. 

Little Bridge Foundation on heategevuslik organisatsioon, mis tegeleb oma esimese kogukonna ja lastekoduga Ida-Aafrikas Ugandas, et luua läbipaistev ja jätkusuutlik heategevusmudel, mis aitaks abivajajad iseseisvuse poole - nii, et nad tulevikus abi ei vajakski. Organisatsiooni töö ühendab lastekaitse, hariduse ja kogukonna arendamise ning loodushoiu, et pakkuda terviklikku abi.

Antud näituse toetuseks valisin LBF´i just nimelt seetõttu, et see organisatsioon kannab endas näitusega väga tugevalt haakuvat sõnumit –  ühtsusest ja inimlikkusest, mis ületab kõik piirid, sealhulgas ka riigipiirid.

Fototrüki soovi korral kontakteeru palun marleen.moritz@gmail.com või toeta organisatsiooni Little Bridge Foundation otse: väikesild.ee/anneta.

Tänusõnad

Näituse teokssaamise eest soovin südamest tänada - Aleks Märtson, Regina Mets, Taavi Arus, Sten-Kristjan Saarik, Juhan Noode, Ülle Moritz, Henessi Schmidt.

Aitäh, et tegite selle näituse ja sellega koos minuga juba pikalt kaasas käinud südamesoovi teostumise kas otsesel või kaudsel viisil ning just sellisel kujul võimalikuks.

Armastuse ja suurima tänutundega,

Marleen Moritz

🩷